Olgu... ma ei tea, kuhu ma kadunud olen... Pole tglt nagu mingit õiget vabandust ka, aga suvi on lihtsalt liiga mõnus selleks, et toas olla. Ja minu puhul - eriti veel arvutis.
Mu käed sõna otseses mõttes kõrbevad. Valus on. Liiga palju päikest. Kui seda tööd poleks ss ma arvatavasti ei päevitaks eriti, aga noh, kuna on ss seal ma saan nii, et on kohe. Seitse tundi lõõmava päikese käes. Homme viimane päev tööl ja ss augusti kuus uuesti kaks nädalat. Ma ei uskunudki, et seal Juhani puukoolis võib nii mõnus töötada olla. Ainus nõme asi on see, et kliente ma aidata ei oska. Tegelikult vahel tundub, et nad teavad rohkemgi kui mina.
Nojaa.. mis siis veel? Täitsa lõpp! Ma polegi veel ujumas käinud! Eelmine aasta sai ikka juba juuni keskel käidud, kuid see aasta on nii külm olnud ja nüüd pole ka käinud.
Tavaliselt sisustan oma vaba aega lugemise, joonistamise või muu kunstialasega, ja ss muidugi kõige ilmselgem - TV vaatamine. Mõtlesin, et teen need maalilaagri plaanitud asjad juunis ära, kuid 15-st paberilehest on 6 täis. Lõpuks kasutasin ka selle savi ära, mis ostsin juba sügisel ning voolisin omale ehtepuu. Ma ei tea, mis ma nende pragudega ette võtan, mis kuivades sisse tulid, kuid eks paistab - hetkel pole veel päris kuiv. See nädalavahetus kavatsen ka oma pluusi ära lõpetada. Okei, mitte päris oma - ema abistas ka ikka.
No comments:
Post a Comment